Valuutarisk

Välisriikidega äri tegemine hõlmab sageli valuutariski. Kui Teil on avatud valuutarisk, mida soovite maandada, pakume selleks mitmesuguseid võimalusi.

Kuidas saame kasulikud olla?

Helistage meile 6 800 800 või võtke ühendust oma suhtehalduriga. 
Räägime lähemalt ja leiame koos Teie ettevõttele sobivaima lahenduse.

Välisvaluuta forward-tehing

  • Välisvaluuta forward-tehing
    Välisvaluuta forward-tehing on kokkulepe kahe poole vahel määratud kuupäeval kindla valuutasumma ostmiseks või müümiseks fikseeritud vahetuskursiga. Pooled määratlevad vahetuskursi tehingu sõlmimise hetkel.
  • Tehingu omadused
    • Tulevane vahetuskurss on ette teada.
    • Võimalus planeerida tulu/kulu ja seega kasumit.
    • Täiendavaid kulusid (makse, lisatasusid, komisjonitasusid) ei lisandu.
  • Kellele on see kasulik?
    Eksportijatele
    NÄIDE. Ettevõte ekspordib Suurbritanniasse, saab tulu Suurbritannia naelades, kuid kuna ettevõte asub Eestis, on palkade, ruumide rendi jms maksmiseks vaja eurosid.
    Kui naela kurss langeb, väheneb ettevõtte tulu koos kasumiga.

    Importijatele
    NÄIDE. Ettevõte impordib USA-st ja/või Aasia riikidest, maksab kaupade eest USA dollarites, kuid saab tulu eurodes (müüb kaupu ja/või teenuseid Eestis).
    Kui dollari kurss tõuseb, peab ettevõte soetatava tooraine ja kaupade eest maksma rohkem, nende maksumus suureneb, samas kui kasum väheneb.

    Ettevõtetele, kelle laenu valuuta erineb tulu valuutast
    NÄIDE. Ettevõttel, kes saab tulu eurodes ja rublades (müüb Eestis ja ekspordib Venemaale), on laen USA dollarites.
    Kui dollari kurss tõuseb, muutub laenu teenindamine kallimaks, ettevõtte kulud suurenevad, samas kasum väheneb.

  • Kuidas välisvaluuta forward-kurssi arvutatakse?

    Välisvaluuta forward-kurss ei sõltu mitte valuutakursi tulevikuprognoosidest, vaid sellistest teguritest nagu valuuta turukurss, tehingu periood ja valuutapaari kuuluvate valuutade intressimäärad tehingu perioodile vastava tähtaja osas tehingu sõlmimise hetkel. Selle illustreerimiseks toome järgmise forward-tehingu kursi valemi:
    F = S × (1 + (P1 × T/B1)) / (1 + (P2 × T/B2))

     

    F – välisvaluuta forward-kurss
    S – valuuta turukurss ehk spot-kurss (sõltuvalt valuutapaarist on professionaalsete turuosaliste vahel turustandardiks kas T+2 või T+1 tehingu arvelduspäev)
    P1 – välisvaluuta intressimäär tehingu perioodi kohta
    P2 – baasvaluuta intressimäär tehingu perioodi kohta
    B1 – välisvaluuta arvestuslik päevade arv aastas vastavalt turustandardile (360 või 365)
    B2 – baasvaluuta arvestuslik päevade arv aastas vastavalt turustandardile (360 või 365)
    T – forward-tehingu periood (aeg arvelduspäevani alates spot-tehingu arvelduspäevast)

  • Kuidas teha valuuta forward-tehingut?

    Enne valuuta forward-tehingute tegemist on vaja teha järgmist:

    • klient peab allkirjastama tuletisinstrumentide raamlepingu;
    • pank peab viima läbi kliendi hindamise ja andma kliendile välisvaluuta tuletisinstrumentide jaoks limiidi;
    • tulenevalt MiFIDi nõuetest peab pank hindama toote asjakohasust kliendile;
    • kliendil peab olema kehtiv LEI kood.

Valuuta swap-tehing

  • Valuuta swap-tehing
    Valuuta swap-tehing on siduv kokkulepe kahe poole vahel kindla valuutasumma ostmiseks või müümiseks kindlaksmääratud kuupäeval ja kindlaksmääratud vahetuskursiga ning selle tagasimüümiseks või tagasiostmiseks kokkulepitud vahetuskursiga kindlal kuupäeval kaugemas tulevikus. Pooled määratlevad mõlemad vahetuskursid tehingu sõlmimise hetkel. Teisisõnu koosneb valuuta swap-tehing kahest tehingust, millest esimene on tavaliselt välisvaluuta spot-tehing (tehingu arvelduspäev vastavalt turustandardile kas T+2 või T+1) ja teine on välisvaluuta forward-tehing. Põhimõtteliselt võib valuuta swap-tehingut vaadata ka kui ühe valuuta laenamist teise vastu teatud perioodiks. Kui tavapärase laenamise korral tehakse intressimakse, siis valuuta swap-tehingu korral kajastub intressimäär swap-kursis.

  • Tehingu omadused
    • Nii esimese kui ka järgneva tehingu vahetuskursid on eelnevalt teada.
    • Võimalik on arvutada välja tehinguga kaasnev kasum või kahjum.
    • Täiendavaid kulusid (makse, lisatasusid, komisjonitasusid) ei lisandu.
  • Kellele on see kasulik?
    Ettevõtetele, kes vajavad teatud valuutat lühikeseks perioodiks
    NÄIDE. Ettevõttel on kaupade eest tasumiseks vaja USA dollareid, kuid oodata on laekumist USA dollarites (ettevõte ekspordib SRÜ riikidesse, impordib Aasia riikidest). Selleks, et teha makse kohe oodatavate USA dollarite arvelt, saab ettevõte teha valuuta swap-tehingu oodatavate USA dollarite laekumiseni. Valuuta swap-tehingu abil väldib ettevõte valuutariski. Nimelt oleks teine võimalus osta standardse valuutakonverteerimise teel oma kontole USA dollareid, teha vajalik makse ja hiljem, kui oodatav müügitulu USA dollarites laekub, saaks ettevõte müüa USA dollarid taas tavalise valuutakonverteerimise teel. Ent see tähendaks seda, et vahepeal oleks ettevõte avatud valuutakursi kõikumise riskile ja võib valuutakursi muutumise tõttu kahju kanda.

    Ettevõtetele, kellel on valuuta forward-tehing – tehingu varem tegemiseks või edasi lükkamiseks
    NÄIDE. Ettevõte arvestas, et peab märtsi alguses (3. märtsil) ostma Rootsi kroone kaupade eest tasumiseks ja tegi Rootsi kroonide (SEK) forward-ostutehingu. Selgus aga, et makse oleks vaja teha juba 15. veebruaril. Selleks, et 15. veebruariks tagada vajalik likviidsus Rootsi kroonides ja seejuures ühtlasi valuutariski ei tekiks, on vaja valuuta swap-tehingut, mille esimene arvelduspäev oleks 15. veebruar ja teine arvelduspäev 3. märts. Tehingu edasilükkamise korral oleks esimene arvelduspäev aga vastavalt 3. märtsil ja teine arvelduspäev hiljem.

  • Kuidas valuuta swap-kurssi arvutatakse?
    Valuuta swap-tehingul on kaks kurssi: tehingu esimese osa kurss ja tehingu teise osa kurss. Esimese osa kurss on tavaliselt tehingu toimumise ajal fikseeritud valuuta turukurss. Tehingu teise osa kurss arvutatakse sarnaselt välisvaluuta forward-kursiga.
  • Kuidas teha valuuta swap-tehingut?

    Enne välisvaluuta swap-tehingute tegemist on vaja teha järgmist:

    • klient peab allkirjastama tuletisinstrumentide raamlepingu;
    • pank peab viima läbi kliendi hindamise ja andma kliendile välisvaluuta tuletisinstrumentide jaoks limiidi;
    • tulenevalt MiFIDi nõuetest peab pank hindama toote asjakohasust kliendile;
    • kliendil peab olema kehtiv LEI kood.

Valuutaoptsioon

  • Valuutaoptsioon
    Valuutaoptsioon on õigus osta või müüa kindlaksmääratud kogus valuutat kindla kursiga ning kokkulepitud kuupäeval tulevikus.
    Kui valuutaoptsiooni ostjale on optsioonileping puhtalt õigus, aga mitte kohustus, osta või müüa teatud kokkulepitud tingimustel välisvaluutat, siis optsiooni müüjale on kokkulepitud tingimustel välisvaluuta ostmine või müümine kohustuslik.
  • Tehingu omadused
    • Võimalus valida vahetuskurss.
    • Ostja saab valida, kas sooritada arvelduskuupäeval tehing või mitte.
    • Optsiooni ostja maksab optsiooni hinna ehk optsioonipreemia.
    • Lisakulude vältimiseks võib teha optsioonide kombinatsiooni, kus optsioonipreemiat ei ole.
  • Kellele on see kasulik?
    Ettevõtetele, kes osalevad hankemenetlustes
    NÄIDE. Ettevõte osaleb lepingulise töö hankemenetluses. Materjalid plaanitakse osta Aasia riikidest ja nende eest maksta USA dollarites. Kuna marginaalid ei ole pakkumismenetlustes tavaliselt suured, võib USA dollari vahetuskursi kõikumine mõjutada lepingu kasumlikkust. Seega tagab kursikõikumiste riski maandamine kasumi. Kui pakkumine ei ole edukas, saab ettevõte optsiooni müüa, kui optsioonil on väärtus, või lasta optsioonil aeguda, kui sellel enam väärtust pole.

    Ettevõtetele, kellele on oluline arvesse võtta halvimat stsenaariumi – optsiooni korral on halvim tulemus ette teada

    Ettevõtetele, kes loodavad teenida välisvaluuta vahetuskursi kõikumistest
    NÄIDE. Ettevõte prognoosib Rootsi krooni kursi tõusu, kuid ka langus ei ole võimatu. Kui ettevõte ostab optsiooni, mis annab talle õiguse osta Rootsi kroone, siis Rootsi krooni tugevnemise korral ettevõte võidab. Kui Rootsi krooni kurss langeb, piirdub ettevõtte kahjum makstud optsioonipreemiaga.

  • Kuidas optsiooni hinda arvutatakse?

    Optsiooni hinna arvutamiseks saab kasutada mitmesuguseid mudeleid. Üks populaarsemaid on Black-Scholesi mudel. Valuutaoptsioonide puhul on üks levinuim aga Garman-Kohlhageni mudel. Lisateavet selle ja muude mudelite kohta leiate näiteks aadressilt: http://en.wikipedia.org/

    Valuutaoptsiooni hinda ehk preemiat mõjutavad järgmised tegurid:

    • valuuta turukurss ehk spot-kurss;
    • tehingu täitmishind (kurss, millega on õigus või kohustus osta või müüa teatud kogus välisvaluutat);
    • välisvaluuta intressimäär asjakohasel perioodil;
    • baasvaluuta (EUR) intressimäär asjakohasel perioodil;
    • intressimäärade erinevus;
    • optsiooni tähtaeg (aeg arvelduspäevani);
    • valuutakursi volatiilsus (see näitaja kajastab valuutakursi kõikumise amplituudi asjakohasel perioodil protsentides, kuid selle arvutus on mõnevõrra keerulisem).

    Optsiooni hind tõuseb järgmistel juhtudel:

    • erinevus tehingu täitmishinna ja valuuta turukursi vahel, mis on soodne optsiooni ostjale, suureneb;
    • volatiilsus kasvab;
    • tehinguperiood pikeneb.
  • Kuidas teha tehinguid valuutaoptsioonidega?

    Enne välisvaluuta optsioonitehingute tegemist on vaja teha järgmist:

    • klient peab allkirjastama tuletisinstrumentide raamlepingu;
    • pank peab viima läbi kliendi hindamise ja andma kliendile välisvaluuta tuletisinstrumentide jaoks limiidi (ainult juhul, kui klient müüb optsiooni; optsiooni ostmise korral ei ole limiit vajalik);
    • tulenevalt MiFIDi nõuetest peab pank hindama toote asjakohasust kliendile;
    • kliendil peab olema kehtiv LEI kood.

Turu- ja krediidiriski tegurid

  • Välisvaluuta forward-tehing
    Välisvaluuta forward-tehingu sõlmimisel tuleb silmas pidada, et tehingu arvelduspäeva saabumisel tuleb tehing sooritada olenemata sellest, milline on parasjagu turul valuutakurss. Võib juhtuda, et turukurss on soodsam kui kokku lepitud forward-kurss, ent sellest hoolimata tuleb forward-tehing arveldada kokkulepitud kursiga, kaotades niimoodi potentsiaalse kasumi, mille oleks võinud teenida, kui forward-tehingut ei oleks sõlmitud.
  • Valuuta swap-tehing
    Valuuta swap-tehingu sõlmimisel tuleb silmas pidada, et arvelduspäevade saabumisel tuleb arveldused teha tehingu sõlmimisel kokku lepitud valuutavahetuskurssidega. Valuuta swap-tehing ei tekita täiendavat valuutariski, seega on see põhimõtteliselt erinev välisvaluuta forward-tehingutest. Valuuta swap-tehingu teise osa kurss ei saa tehingu kehtivusaja jooksul muutuda, olenemata kummagi valuuta intressimäärade muutumisest ja selle mõjust ülaltoodud arvutusele.
  • Valuutaoptsioon
    Kui klient ostab optsiooni, ei ole limiit vajalik: klient maksab tehingu sõlmimise päeval optsioonipreemia ja tal ei ole muid kohustusi. Ta omandab õiguse valida, kas tehing teostada või mitte. Tavapärane arveldus optsioonipreemia maksmise teel toimub turul kahe tööpäeva jooksul pärast tehingu sõlmimist. Kui tehingu sõlmimise päeval ei ole kliendi pangakontol rahalisi vahendeid ja ta valib maksetähtaja pikema kui kaks tööpäeva, on kliendil vaja forward-limiiti. Kui klient soovib müüa optsiooni pangale, on vaja limiiti, kuna klient võtab kohustuse tehing teostada ja samal ajal ostab pank õiguse valida, kas tehing teostada või mitte.

    Valuutaoptsiooni ostja võimalik kahjum on piiratud makstud optsioonipreemiaga, samas kui optsiooni müüja võimalik kahjum ei ole piiratud. Võttes arvesse, et klient on tavaliselt optsiooni ostja, on tema võimalus tehingust teenida teoreetiliselt piiramatu, samas kui võimalik kahjum ei ole suurem kui makstud optsioonipreemia. Sellest hoolimata peab klient arvestama, et kui tehingu teostamise kuupäeval on turukurss soodsam ja optsiooni ei ole mõttekas kasutada, on tegu olukorraga, kus optsioon on ebavajalik, kuid optsioonipreemia on juba makstud ega ole tagastatav. Seega tuleks optsiooni kasutada riskimaandamis-, mitte spekulatsioonivahendina.

Oluline lisateave

  • Euroopa turu infrastruktuuri määrus (EMIR)

    Euroopa turu infrastruktuuri määrus (EMIR) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, milles sätestatakse tuletisinstrumentide arveldamine kesksete vastaspoolte kaudu ning kohustus teavitada sellest kauplemisteabehoidlaid, ja uued tuletislepingute haldusmenetluse toimingud.

    EMIR-ist tulenevad regulatiivsed muutused mõjutavad kõiki finantssektorisse kuuluvaid ja sektoriväliseid vastaspooli (välja arvatud eraisikud), kes tuletisinstrumentide turul tegutsevad. See on osa ülemaailmsest jõupingutusest suurendada turu läbipaistvust ning vähendada tuletisinstrumentide turgudel operatsiooniriske ja vastaspoole krediidiriske.

    EMIR-isse on võrreldes eelmiste määrustega lisatud järgmised kolm peamist lisanõuet:

    • Riskijuhtimisstandardeid tuleb täiustada.
    • Kauplemisteabehoidlaid tuleb teavitada kõikidest tuletisinstrumentidega teostatavatest tehingutest.
    • Tehingud tuletisinstrumentidega, mis vastavad kindlaksmääratud kriteeriumitele, tuleb tasaarvestada kesksete vastaspoolte kaudu.

     

    Tehingute raporteerimine

     Alates 12. veebruarist 2014 tuleb kauplemisteabehoidlaid teavitada kõikidest tuletisinstrumentide tehingutest. Kauplemisteabehoidla on asutus, mis kogub keskselt üksikasjalikku teavet tuletisinstrumentide tehingute kohta registrisse, millele on finantsreguleerijatel juurdepääs järelevalve eesmärgil.

    Aruandluskohustus hõlmab nii börsiväliseid kui ka börsil kaubeldavaid tuletisinstrumente. Oluline on märkida, et EMIR-is sätestatud aruandluskohustus hõlmab ka valuuta forward-lepinguid.

    Aruandluskohustus kehtib kõikide ELi/EMP riigis registreeritud isikute suhtes (välja arvatud eraisikud, keskpangad ja mõned avalik-õiguslikud asutused). Ka Danske Bank teavitab oma klientide nimel tehtavatest tehingutest, kui see on panga ja kliendi vahel kokku lepitud. Danske Bank teatab oma klientide tehingutest kauplemisteabehoidlale DTCC GTR (the Depository Trust & Clearing Corporation – Global Trade Repository).

    Kui klient on taotlenud aruandlusteenuse osutamist ja nõustub teenuse nõuete ja tingimustega, volitab klient Danske Banki tema nimel teatama pangaga teostatud tuletisinstrumentide tehingutest kauplemisteabehoidlasse. Selleks peab klient eelnevalt ühtlasi taotlema LEI (Legal Entity Identifier; juriidilise isiku tunnus) koodi ja teavitama sellest Danske Banki.

  • LEI kood

    Alates 03.01.2018 tuleb juriidilisel isikul, kes soovib teha tehinguid väärtpaberite või tuletisinstrumentidega (näiteks FX Forwardid, FX Swapid või intressimäära Swapid), esitada pangale LEI–kood (Legal Entity Identifier). LEI-kood on juriidilise isiku identifitseerimiseks ülemaailmselt kasutatav tunnus, mis koosneb 20-kohalisest tähtnumbrilisest koodist.

    KUIDAS SAAB LEI-KOODI TAOTLEDA?

    LEI-koodi saab taotleda volitatud LEI väljastajalt, kes enne LEI-koodi väljastamist hindab teatud informatsiooni niisuguse juriidilise isiku kohta, kellele LEI-kood väljastatakse.

    • Vali volitatud LEI-koodi väljastaja. Vaata alajaotust "LEI-koodi väljastajad".
    • Registreeri andmed LEI-koodi väljastaja kodulehel.
    • Maksa registreerimistasud. Tasud on kajastatud LEI-koodi väljastaja kodulehel.
    • LEI-koodi väljastaja kinnitab andmed.
    • Informeeri LEI-koodist Danske Banki, saates selle e-postile marketsoperations@danskebank.ee.
    • Uuenda LEI-koodi iga aasta.

    LEI-KOODI VÄLJASTAJAD

    Eestis saab LEI-koodi taotleda Nasdaq CSD-st (Nasdaqcsd.com). Nimekirja volitatud LEI väljastajatest leiate siit.

    LEI-koodi taotlemine on tasuline (umbes 100 eurot) ja võtab aega kuni kaks nädalat. Samuti võidakse kohaldada aastatasu (umbes 80 eurot) LEI-koodi uuendamise eest.

    Täiendava informatsiooniga saate tutvuda Finantsinspektsiooni kodulehel.

Vaata lisaks